Koroonaviirus interotseptiivsest vaatenurgast.
Enamus meist on teadlik meeltest, milleks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, ja kompimine. Paljud meist aga pole teadlikud interotseptoritest. Need on aistmiselundid ehk retseptorid, mis on kaasatud paljude erinevate organsüsteemide, sealhulgas südameveresoonkonna-, seede-, närvi-, endokriin- ja immuunsüsteemi töös.
Interotseptsioon (ingl k Interoception) on protsess, mis annab meile meie sisemuse tunnetuse. Tavaliselt on see seotud meie siseelunditega. Näiteks tunnetame sisemist tunnet, mis saadab meid tualetti. Samuti tunnetame me enda südamelööke. Arvukad uued uuringud aga näitavad, et interotseptsioon on midagi palju enamat kui vaid siseelundkonna signaalide tajumine. Interotseptsioon on protsess, kuidas meie närvisüsteem tajub, tõlgendab ja reguleerib kehast lähtuvaid signaale (Quigley 2021). See protsess on füsioloogiline enesetaju. Nende sisemiste sensoorsete signaalide tajumine annab meile võime hinnata oma füsioloogilist seisundit ja konstrueerida subjektiivset kogemust. (Scmitt 2021)
Ükski kehaline funktsioon ei toimu isoleeritult. Me tajume oma keha nii sisemist kui ka välimist seisundit tänu aju ja keha vahel toimivatele ühendustele (Wen 2021). Interotseptsioon, eksterotseptsioon ja propriotseptsioon on meie organismis piirideta segunenud. Interotseptsiooni terviklik määratlus hõlmab keerukat koostoimimist aju ja teiste organite vahel. See on vajalik sisemiste seisundite jälgimiseks ja reguleerimiseks. (Chen et al 2021)
See, kuidas me maailma kogeme, on keeruline. “Maailma” kujutamine ei hõlma ainult väliskeskkonnast pärinevaid aistinguid, vaid ka aistinguid keha sisemisest keskkonnast (näiteks need, mis on seotud südame löögisageduse, glükoositaseme, süsinikdioksiidi kogunemisega vereringesse, temperatuuri, põletiku jne kohta). See tähendab, et interotseptiivne tajumine on suuresti piiratud uskumuste kogum, mida hoiab kontrolli all keha tegelik seisund, mitte vastupidi. See, mida me kogeme, on suures osas selle peegeldus, mida meie aju ennustab meie kehas toimuva kohta, tuginedes varasemale kogemusele. (Barrett 2015)
Interotseptiivne tajumine - st see, mida kogetakse - tuleneb aju parimatest oletustest kehas toimuvate sündmuste kohta, kusjuures sissetulevad sensoorsed seisundid hoiavad neid oletusi kontrolli all. Kui me kogeme sümptomeid, näiteks haigusest või vigastusest tulenevat valu, siis see ei ole ühesuunaline protsess. Protsess, mida me kogeme (tunneme), on integreeritud tee aju ja sensoorse sisendi vahel.
Paljud inimesed on öelnud, et koroonaviirusesse nakatumise järel on keha tunne teistsugune, kui teiste gripitaoliste haigustega. Tajutakse, et midagi on teisiti. Sageli esineb koos koroonaviirusega väga tugev valu sügaval peas, silmades, hammastes ja kurgus. Sageli kaasneb tugev pearinglus. Paljud on kaotanud maitse- ja lõhnataju. Need on kõik märgid kraniaalnärvide talitlushäiretest. On palju artikleid ja uurimusi, mis väidavad, et koroonaviirus mõjutab kraniaalnärve. (Doblan et al 2021) Nüüdseks on tuvastatud, et koroonaviirus nakatab vagusnärvi, tekib põletikurefleks, mida vahendab vagusnärv. (Anderson; Tracey 2024)
Kuidas ravida kraniaalnärvipõletikku? Osad inimesed on leidnud abi kraniaalmanuaalsetest tehnikatest. Abi on leitud ka IMT terapeutidelt. Tuge tervenemiseks võib saada ka toidulisanditest, puhkusest, hingamisharjutustest ja meditatsioonist.
Usalda oma interotseptiivset taju. Sinu keha teab, usalda oma keha!